Ökoelu õpituba 5, süüteribad küünlajääkidest
Peale pühi, kui on alles hulgaliselt küünlajääke, saab need ära kasutada süüteribade tegemiseks. Isetehtud süüteribad on keskkonnatargad abimehed kamina süütamisel ja neid on lihtne kasutada tule hakatamisel. Suvel aga näiteks matkalõkke süütamisel. Süüteribad on ka keskkonnatark ja omanäoline kingitus maale vanaema juurde külla sõites. Kuidas süüteribasid teha Rebi vanast puuvillasest köögirätikust, padjapüürist näiteks 3x 20 […]
Ökoelu õpituba 4, kodused puhastusvahendid
Koduköögis leiduvatest ainetest on lihtne teha aknapesu vahendit, üldpuhastusvahendit, küürimispastat ja nõudepesuvahendit. Vaja läheb seepi, soodat, soola, äädikat, sidrunhapet ja vett. Retseptid pärinevad minu emalt. Vahendid on meie koduköögis kõik järele proovitud ning seetõttu julgen soovitada. Miks osta puhastusvahendeid poest, kui neid saab ise teha ning kõige tähtsam – nendega ei kahjusta me enda pere […]
Ökoelu õpituba 3, isetehtud deodorant
Poest ostetutud deodorantides on väga palju lisaaineid, mis ei ole meie organismile head. Kodus saad teha deodorandi ilma lisaaineta. Eriti lihtne on seda teha koos kreemiteoga. Kui oled eelnevalt teinud suurema kreemikoguse, siis jäta nii 10 g vahustatud kreemi segamispurki. Deodorandile sobib paremini just kookosrasvast valmistatud kreem, kuid ka sheavõikreem sobib hästi. Teises nõus sega […]
Ökoelu õpituba 2, isetehtud kätekreem
Isetehtud kätekreemi on hea valmistada koo kosrasvast. Hästi sobib ka šheavõi. Šheavõid saame Örrekeses Ghanast, Kongo külast mtü Mondo abiga. Lisaks vajad mõnda taimset õli. Minul oli kodus oliivõli, viinamarjaseemneõli ja mandliõli. Aroomiõli või eeterlikuõli lisamisel ole mõistlik ja ettevaatlik. Oma õpitubades tuletan ka alati meelde, et kreem ei ole lõhnaõli. Olenevalt kogusest võiks […]
Ökoelu õpituba 1, valmistame käte desinfitseerija
Käte desovahendi valmistamine Enamustes desovahendites on alkoholi protsent 70 ringis. Pisikute hävitamiseks on soovitatav kasutada vähemalt 80vol viina. Suurema alkoholi sisaldusega viina tavalisest poest ei saagi. Vedelike vahekord võiks olla 80% alkoholi ja 20% vett. Seega sõltuvalt Sinu pudeli suurusest pead selle täitma pea kolmveerandi osas viinaga ja ülejäänud osa veega. Lisa paar tilka teepuuõli, […]
Nõukaaja ökoelu – nõudelapp kaltsukastist ja leib peapesuks.
Tänapäeval räägime palju sellest, et peaksime elame pakendivabas maailmas, tarbima isekasvatatud toitu, andma kasutatud riietele uue elu, vähendama paberikasutust, mitte tegelema toiduraiskamisega ja vältima mürgiseid pesuvahendeid jne. Kui selle kõige valguses mõtlen tagasi oma lapsepõlvele, siis nii ju meie- praegused 50sed, selles „õndsas“ ENSV-s 70ndatel ja 80ndatel elasimegi. Kingissepas, J. Smuuli tänava paneelmaja 5. korrusel […]
Lendur huulepulgaga
Ühes Tallinna koolis meisterdasime laste ja isadega eelmisel nädalal lennukeid. Kaksikud tüdrukud panid oma lennukitele nimeks Elsa ja Elviine. Arvasin, et need on tüdrukute nimed, kuid tuli välja, et Elsa ja Elviine olid Eesti esimesed naislendurid. Hakkasin paar päeva hiljem asja uurima ja avastasin põneva loo Elviine Kaalepist, kes tõesti oli üks esimestest naislenduritest. Ütlemata […]
Teeme pärisseepi!
Örreke ja Lähme Nulli! näitus kutsusid külla Relumee ja veel paar sõpra, et proovida järgi kuidas nn pärisseepi ise teha. Teeme pärisseepi! autor: Katarina Papp, Lähme Nulli! Tavaliselt olen teinud endale seepi valmisseebimassist ja seda lihtsalt sellepärast, et selle tegemine on mul juba käpas ja käib väga kiiresti. Sel korral tegime aga Örrekese koostööpartneri Relumee juhendamisel seepi […]
Mis on seebi sees
Kas kujutad ette päeva ilma seebita? Vist üsna raske. Kuigi seepi tuntakse üle 4500 aasta ei ole ta alati olnud nii enesestmõistetav puhtusehoidja kui praegu. Sappo mägi Legendi kohaselt olevat seep oma nime saanud Rooma lähedal asuva Sappo künka järgi. Seal asus loomade ohverdamispaik. Peale ohvritalitust loomad kremeeriti. Selle tegevuse käigus tilkus kuum rasv lõkkesse […]
Mässi võiku enda disainitud mesikangasse
Või poeta mesikangasse mähitud poolik õun külmikusse. Ei kuiva pealt krimpsu ega midagi. Säti morsikannu peale, ükski kärbes ei pääse jaole. Kogu sel kahetsusväärsel kursil, kuhu maailm on käändumas oma lõputu plastireostuse, kliimasoojenemise ja puhta vee varude lõppemise eel, võiks ju olla hea tunne, et ise proovid natuke parem olla. Mitte, et see nüüd planeedi […]
